Jogurtist ja muust

Blogspot, “thredahlia”, 19.10.2006
http://thredahlia.blogspot.com/2006/10/jogurtist-ja-muust.html

Eestis pidada olema kõikse suurem maitsestatud jogurtite valik. Tore on, aga valida pole ju midagi (no kui päris norima hakata). Mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ma kunagi aru saanud, miks pagana pärast meie jogurt nii hapu peab olema – juuretist annab ju ometi valida, aga see ei pruugi teisi kuigivõrd häirida. Olen mahedamaitselist jogurtit siiani piiri taga nautinud (õigemini polnud kodumaal varem selle hea ja õige peale sattunud). Teiseks jogurtite koostis… no ma mõistan, et lisandina kasutatakse odavat ja “keemiat” täis moosi, maitsestatud variante tihti ei ostagi, aga miks peab jogurtisse, hapendatud piimatootesse, toppima säilitusaineid? Või modifitseeritud tärklist, paremal juhul žželatiini? Kui kogu see tärklis, mis me varjatud kujul muuga koos sisse sööme, kokku liita, siis võiks kartuli tarbimise üldse maha jätta. Enamus ketššupeid on ju lausa punane tärkliselahus, Heinz ja Meira on sõbralikuma koostise poolest silma jäänud, aga ega minu silmad ka käike ei näe.
Rasvata piimatoodete otstarbest ei ole ma ka siiani aru saanud, aga see on omaette pikk ja keeruline teema.
Ühesõnaga soov head ja kasulikku jogurtit süüa on piimaleti ees nuhtlus! Probiootilised bakterid on ju tore nähtus, igati tervitatav, aga see muu?

Padjaklubis jäi kõrvu, et Sadamaturul Pajumäe talul lett pidada olema ja et seal mahe jogurt täitsa saadaval on. Mahe igas mõttes, nii tootmise kui ka maitse poolest.
Aga et minu päevad pikaks kipuvad, siis ei lootnud ma seda uudist lähematel päevadel kaeda. Täna siiski õnnestus turule pääseda 🙂 nauding omaette. Köögiviljaleti ääres kipun end täiesti unustama, aga mitte oma neljajalgseid taimtoidulisi sõpru. Raske kotiga käisin ka Sadamaturult läbi. Ja ongi, täitsa taga lõpus, täitsa Pajumäe talu lett. Ei tea, kuidas ma seda varem pole tähele pannud. Kipun vist rohkem suurt siseturgu külastama (liha pärast). Valikud tehtud ja kähku koju proovima!

Taevalik. Mahedamaitseline maitsestamata mahejogurt… koostiseks vaid pastöriseeritud täispiim ja juuretis. Ja milline meeldivalt paks konsistents. Riivleivaga variant (millele tõesti vaid suhkrut ja riivleiba on lisatud) maitses ka hea. Igatahes olen veendunud, et varsti vaevab mind sama probleem, mis Väikekassigi – mida kõigi nende liitriste mannergutega peale hakata?

Nii siis saigi mu tänaseks lõunasöögiks leivajogurt koorekaramelli ja jõhvikatega. Ei, ma ei ole dieedil, lihtsalt koorekaramell koosneb puhtalt koorest ja suhkrust ning sisaldab 514 kilokalorit 100-s grammis. Nopri koorekaramell oli tore avastus Konsumist, juba mõnda aega tagasi – hommikul saia peale määrimiseks näiteks, mõõdukalt muidugi.

Aga nüüd genoomiuuringute referaadi juurde tagasi… pakiline sai hingelt ära räägitud 😀