Abja valla talupidaja kaupleb Valga turul

Valgamaalane 11.03.2004, lk 4, Taimi Käos

Valga turul rentis müügiboksi Viljandimaa Abja valla Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg. Ta tõi müüki oma talu jogurtid ja kohupiimad.

Degusteerimine õnnestus ja kes maitse suhu sai, see ka ostis. Ostjate arvates oligi Valga valge laik, kus selliseid kohupiimasid ei pakutud. Võrus on talunik Tiit Niilo toodang, Viljandis Arvo Veidenbergi oma.

Arvo Veidenbergi talu asub Abja vallas vastu Läti piiri. 70 kilomeetri kauguselt jõuab talu toodang Valga turule, see on talu neljas statsionaarne müügipunkt (varem Viljandi, Pärnu Vanal ja Mai turul).

Mahepõllumajandustalu puhas toodang

“Eesti turg on piimatooteid täis. Minul on mahepõllumajanduslikult toodetud piim. Loomad on vabapidamisel. Minu talus on Eesti esimene külmlaut. Meie lehmad elavad õnnelikult ja Õnnelike lehmade piim on täisväärtuslik,” lausus agronoomiharidusega Arvo Veidenberg, kes on kakskümmend aastat töötanud Polli katsebaasis teadurina.

Pajumäe talus tehakse kõik tooted täispiimast. Piima on aastatuhandeid tarvitatud. Öeldakse, et tuleb süüa seda toitu, mis toodetakse kodu lä­hedalt.

Pajumäe talu müüb toorpiima haiglatele ja laupäeviti kolmeliitriliste nõudega Karksi-Nuias ja Kilingi-Nõmmel. Liitri hind on kuus krooni, tekib järjekord ja sageli ei jätku kaasatoodud piimast. Piima müüakse plastmasstaaras ja taara käib vahetuses.

“Talus on taarapesuruum ja seepärast saan kasutada piima puhul korduvkasutusega nõu­sid. Kohupiimad ja jogurtid on valmistoodang, mida kasutatakse edasi töötlemata ja neid ei tohi korduvkasutusega taa­rasse panna.

Pagarid ostavad kohupiima 10- ja 15-liitriste ämbritega, pean kilekoti ämbrisse panema, siis võib samu ämbreid ka­sutada,” rääkis Arvo Veiden­berg.

Pajumäe talus on 86 lüpsi­lehma, piima juurde ei osteta, kuigi seda on proovitud, kuid siis tuli ka kohe kvaliteedi langus.

Neil on vabapidamisega laut, poole peal on silotranšee, poole peal loomad. Lüpsiplatsilt läheb piim kohe tootmisruumi. (Lüpsjad ei tohi minna tootmisruumi. Tootjate ja töötlejate teed ei ristu.)

Töötlemisse võetakse lüpsisoe piim, vahepealne mahaja­hutamine ja uuesti temperatuuri tõstmine oleks lisakulu.

Mitmesugused kohupiimad ja jogurtid

Täispiimast toodetakse maitsestamata kohupiima, mitmesuguste maitsetega kohupiimakreeme (vanilli, kakao, rosina, küüslaugu). Kreemide tegemiseks kohupiim mikserdatakse ja pannakse juurde jogurtit.

Talu toodanguks on maitsestamata jogurt. Kes tahab, saab oma moosi juurde panna. Müüki lähevad ka maitsestatud jogurtid, kus kasutatakse siirupit, moose või suhkrut.

Mahetootmine on kallis, Eestis toodetelt kallimat hinda ei saa. Lootus on, et see juhtub pärast 1. maid. Euroopa Liidu maades on sellistel toodetel kõrge hind.

Mahetootmistalus antakse tootmises tekkiv vadak pullidele ja noorloomadele, sellises talus ei tohigi vasikatele ja noorloomadele muud anda kui täispiima või vadakut. (Vadaku loomadele jootmise puhul ei reostata ka keskkonda.)

Kuigi loomadele tehakse ka rulliheina, on põhisööt siiski silo. Silo valmistamisel võib kasutada vaid bioloogilisi komponente.

Arvo Veidenberg kasvatab ka vilja, kuid teri ei kuivata, vaid muljub ja paneb 1,5-2 meetri paksuse kihina tranšee põhja, siis paneb peale siloheina ja lõpuks põhu.

Loomad on sügavallapanul. Sõnnik on ka äriidee, sest kogu sõnnik läheb põldudele.

Juulist hakatakse kesa peale laotama. Sõnnikus on juba tekkinud küll kuumkäärimine, kuid pole veel ära käärinud.

Külvipinda on 150 ha ringis, 400 ha renditud maad. Suur osa maast on põldheina ja koplite all. Kasvatatakse põld­heina, aga ka söödaks hernest (pole vaja lämmastikku osta). Koplites kasvavad liblikõieli­sed.

Valge ristiku – proovinud on peremees valge ristiku asemel ka nõiahammast – Arvo Veidenberg ostab, nagu ka muud poldheinaseemned.

Põldheinapõldu kasutab kolm-neli aastat. Esimese aastagi katteviljata, sest muidu ei peaks poid nelja aastat vastu.

Olenevalt aastaajast on talus 5-10 töölist. Tal on tööl noormees ka Narvast, õpib eesti keelt, peremehe hinnangul tubli töötaja.