Mahejogurtimeister Viljandimaalt

 

Maaleht 5.10.2006 lk 13, Silja Lättemäe

http://www.maaleht.ee/?page=Aasta%20P%F5llumees&grupp=artikkel&artikkel=6846

 

Abja valla talumees Arvo Veidenberg müüb mahemärgiga piimatooteid, mida valmistab ise Pajumäe talus.

Kui Arvo Veidenberg 1989. aastal Abja vallas Viljandimaal vanemate põlistalu tagasi sai, elasid seal kolhoosnikud. Mahukas talumaja oli lagunenud, osal hoonetest polnud enam katustki peal. “Tuli otsustada, kas laseme kodul täiesti laguneda või hakkame ise talu pidama,” meenutab Veidenberg.

Teisi innustav ja liidriomadustega, praegune Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg võitles toona Viljandimaal ka oma küla nime tagasi. Vene ajal oli Vanamõisa küla ümber nimetatud Tümsiks. “Meie küla oli Tjumsi 2, nagu vene keeles öeldi. Siis korjasime allkirju, et saada nime tagasi. Vanamõisa nime enam ei antud, sest sellenimelisi kohti oli palju, aga suure võitlusega saime küla nimeks Abja-Vanamõisa.”
Minul on kõik mahe!

Tänases Pajumäe talus käib mahetootmine. Maad haritakse 400 ha, 150 ha on omandis, lisaks 150 ha metsa. Talus töötab alaliselt 4–5 inimest. Viie poja isa Arvo võtab suviti appi ka ülikoolides õppivad pojad, vaid noorem, Karl-Hendrik, ei käi veel koolis. Abikaasa Annika on talutöödel aasta ringi.
Talu 80 lehma lüpsavad aastas 9000 kg piima, lisaks on ligi 100pealine noorkari. “Saime isegi diplomi selle kohta, et meil on 50–100pealiste seas parim holsteini aretuskari,” muheleb Veidenberg. 9000kg aastalüpsi on raske saavutada ka tugevamate ELi riikide mahekarjades.
Kogu piim töödeldakse Pajumäe talumeiereis kohupiimaks ja jogurtiks, vaid väike osa saadetakse E-Piima juustu valmistamiseks. Talu kvoot on 600 tonni, sellest tarne- 66 ja otseturustuskvoot 534 tonni.
Mahetalunikke on Eestimaal üksjagu, ka neid, kes piima ise töötlevad, talupiimatooteid teevad. Aga siiani on vaid kaks meest suutnud läbi närida ülirangetest nõuetest omavalmistatud mahetoodetele, et mahemärk seaduslikult peale lüüa.
Veidenberg, üks neist, võttis asja käsile ja tegi ära. See isa poolt mulgi verd mees pole pehmest puust. EPAs omal ajal agronoomia lõpetanud ja seejärel Moskva Taimefüsioloogia Instituudi aspirantuuris geneetikat õppinud Veidenberg on tahtnud eluaeg uurida, katsetada, uut proovida.
Nüüd on ta ainuke talumees Eestimaal, kes suudab oma mahepiimast ise valmistada ka tunnustatud mahetooteid. Mahetooteid teeb ka Juhan Sär-gava Saidafarm, aga tema mahetoodang pole järjepidev, ta müüb aeg-ajalt.
Veidenberg täitis kõik ranged nõuded, hankis ainult mahetoitudele mõeldud lisandidki. “Minul on kõik mahe – isegi rosinad ja suhkur, mis ma jogurtite-kohupiimade sisse panen, on erilised mahetooted,” räägib Pajumäe talu peremees, kes sai ELi nõuetele vastava sertifikaadi.
Mahe on eliittoode

Pajumäe talumeiereis valmistatud kolmekümnest eri sorti kohupiimakreemidest, jogurtitest ja magustoitudest on seitse mahetooted. Hommikuti tehakse kõigepealt mahekraam valmis, siis tulevad tavatooted.
Iga päev jõuab müüki suurtesse plastämbritesse pakendatud maitsestamata mahe biojogurt. Mahe on ka plasttopsidesse surutud jogurt kamaga ning karpidesse pandud kohupiimad. Lisaks rosina-, kakao-, vanillikreemid.
“Miks ma seda teen? Kasumit ma mahetoodangust ei saa, sest kõik on käsitöö ja mahelisandid on tunduvalt kallimad kui tavatootmisel. Nii et mahetoodang tuleb alati kallim,” arutleb peremees. “Aga kogu maailm liigub ju maheda poole. Seda käega veel ei tunneta, aga hingega küll – see on suur tulevikuäri! See on tervislik, on kasulik.”
Arvo Veidenberg võib põhjalikult arutleda selle üle, kui loomulik ja loodust säästev on mahetootmine talus. Muidugi on hea virutada taimedele lämmastikku ja rõõmustada suure saagi üle. Aga see on maad kurnav hetkemõnu.
Maad on võimalik harida ka teistmoodi, väetada sõnnikuga ja saada kõrgeid saake. Kaerapõllust on saadud 7 t/ha, nisusaak jäi tänavu natuke alla 3 tonni.
Iga päev töödeldakse Pajumäe talus 1,5 tonni piima. Otse laudast tuleb soe piim tööstusesse – see on peremehe sõnul nende väike ärinišš, et piima pole vaja maha jahutada, vaid saab kohe hakata töötlema.
Aastas toodetakse 94 tonni kohupiima ja 48 tonni jogurteid. Enamik kaupa müüakse turgudel. Pajumäe talul on Tartus kolm müügikohta ning üks müügipunkt Pärnus, Valgas ja Viljandis.
Lisaks saab Pajumäe tooteid osta ka Tallinnast Stockmanni kaubamajast ja Viru keskusest, samuti Ökosahvrist jt loodustoodete poest. Veidenberg võitleb selle eest, et suurlinnade kaubamajades oleks mahetooted tarbija jaoks selgelt eristatavad. “Miks ei ole eraldi mahetoodete letti? Miks pole suurt silti “Mahe”, kritiseerib Veidenberg. Ta toob näiteid Ameerikast ja Kesk-Euroopast, kus on eraldi terved mahekaubaketid.
Kõige suuremat rõõmu teeb peremehele aga see, kui tullakse teda tänama tervisliku toote eest. “Paljudel on allergia või soov pärast rasket haigust organismi kosutada, siis võetakse ja kiidetakse minu kohupiimakreeme, jogurteid,” räägib ta.
Samas nendib Veidenberg, et mitmed koolid ja lasteaiad ei soovi mahetooteid osta, kuna need on kallimad. “Mõtlesin, et kui pakun lasteaedadele mahetooteid, siis lähevad neil silmad suureks, et oi kui tore! Aga mingit maheda laussoosimist küll ei näe, paljudele on odav hind kõige tähtsam,” tõdeb mahetootja. Ometi on tal lisaks mahedusele kõik tooted ka säilitusaineteta, täiesti värsked.
Klaasseintega juustukoda

Veidenbergi hiigelsuur taluõu, et mitte öelda talutootmise tänav, on täis ehitisi, ettevõtmisi ja elu. Vana laut on saanud uue katuse, käsil on lauda rekonstrueerimine ja söödahoidla ehitus. Igal aastal ostetakse uut põllutehnikat. Perspektiivitundega peremees näeb ka talumeiereile kerkimas teist korrust, kuhu tulevad juustuvalmistamise ruumid.
“Me peame kuidagi ära kasutama sooja piima, meil on ju võimalus teha pastöriseerimata piimast talujuustu, suured tööstused seda teha ei saa,” räägib ta innustunult. Veiden-berg on USAs ja Soomes reisides näinud, kuidas juustutalunikud oma tooteid müüvad. Tulevikus peaks Pajumäe talumeieieril olema klaasseintega teine korrus, seal lauad-toolid, et turistid saaksid kohapeal degusteerida ja läbi klaasseina talujuustu valmimist vaadata.
Uut nišši näeb peremees ka selles, et hakata valmistama funktsionaalseid ehk tervistavaid piimatooteid. Selliseid, mis oleksid rikastatud pro-biootiliste piimhappebakteritega või küllastamata rasvhapetega.
Tallu muretseti ka desintegraatorveski, et sööta lehmadele jahvatatud rapsi.
Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppiv poeg Viljar kinnitab, et praegu kõik isa plaanid toimivad. “Vaatan, kuidas tal äri läheb, kuidas turustamine areneb. Võib-olla võtan selle majandamise kunagi üle,” ütleb ta.
Arvo Veidenbergi seniseid ettevõtmisi on tunnustatud Valgetähe medaliga ja Valgetähe IV klassi ordeniga.