Pajumäe talus valmis Tandemi lüpsipalts

Sakala, 23. detsember 1998 lk 3, Helgi Kaldma

Abja valla Pajumäe talus valmis jõuludeks Alfa-Lavali Tandemi lüpsiplats, mis on peremehe sõnul Eesti taludes esimene niisugune lüpsisüsteem.

Pajumäe talu peremehe Arvo Veidenbergi sõnade kohaselt saab karjapidamisel kokku hoida lehmade söötmise ja hooldamise, kuid mitte lüpsmise pealt ning seetõttu otsustas perekond rohkem kui aasta tagasi alustatud lüpsiplatsi ehituse majandusraskustega heideldes lõpule viia. “enda ja teiste huvides peab lehmalüpsmine olema üks täpne ja hästi korraldatud värk,” lisas ta.

Talunik ei soovinud küll rahast kõnelda, kuid ütles siiski, et liisinguga hangitud Alfa-Lavali seadmed koos juurdekuuluvaga läksid maksma ligi pool miljonit krooni. Hoone ehituslikku maksumust ei osanud üldse öelda, sest kasutusel on vana lauda paneele ning lüpsihoone pole kaugeltki valmis.

Korraga võtab Tandem vastu kaheksa lehma, mõlemas reas neli. perenaise Annika Veidenbergi sõnul võib Tandemi abil piima tunni aja kätte saada ligi poolesajalt lehmalt.

Lüpsiplatsil on põrandaküte. “Põranda ja lehmade endi soojus hoiavad lüpsiruumi parajalt sooja. Pole põhjust karta, et pesuveed jäätuksid, ning lüpsja ei pea oma tööd tegema, jope seljas ja kindad käes,” sõnas perenaine. Peremees on aga ära näinud, mis mõju avaldab jäätunud põrand lehmale. “Kui tema jalad on libedal ikka korra alt ära läinud, siis järgmine kord saab tema lüpsiplatsile ainult tõstuki abil,” rääkis ta.

Loomade libisemise vältimiseks katab lüpsiplatsi põrandat alfaplast, kallis, liivase pinnaga Rootsi materjal. “Ainuüksi see põrand läks 50 000 krooni maksma ning hoone katus teine 50 000 krooni,” lisas peremees.

“Valisin Tandemi tema hea hooldussüsteemi pärast,” sõnas Arvo Veidenberg. Veel peab ta Tandemi eeliseks seda, et lüpsja ees on lehm kaks korda päevas kogu pikkuses ning tal on looma tervisest ülevaade.

Lüpsiterritoorium mahutab 40 looma. Neist 24 on oma niinimetatud ristsed juba kätte saanud ning teavad, et neid ootab lüpsi järel hea ninaesine. Esimene kord oli peremehe sõnul tulnud lehmi platsile lausa jõuga tirida. Ülejäänud 14 on kinni ja vasikaootel ning osa neistki, kel uuele lüpsiplatsile asja, on oma piima-aastat lõpetamas.

Pajumäe talus lehmakarja hävitamisest ei kõnelda, kuigi rahapuudus pitsitavat kõvasti. “Sellist toodangut, kui oli tänavu, tuleval aastal ei saa. Praegune piima hind ei võimalda lehmi sööta, nagu peaks,” rääkis peremees. “Talu pole kuskil maailmas rikastumise koht, kuid siin peab olema siiski äraelamise võimalus.”

Veidenbergide arvates võib juhtuda, et kevadel ei saa kütusepuuduse tõttu põllule minna, külvata aga ei tasugi, kui pole viljale väetist anda ja seejärel pole võimalust umbrohtu hävitada. Sööti jäetud põllu kasutuselevõtt on aga kallis töö. Piima omahind on Pajumäe kaalutlustmööda 2,30-2,50 krooni kilo.

Detsembripäevil on Pajumäe talust viidud ülepäeviti Mulgi Meierisse poolteist tonni piima. Aga aastakokkuvõttes, eelmise aasta 1. detsembrist kuni tänavuse 1. detsembrini, olid selle talu 35 eliitklassi eesti holsteini tõugu lehma andnud keskmiselt 8623 kilo piima. Praegu on talu karjas 38 lehma ning lüpsma on oodata hulk mullikaid.

Pajumäe talu hakkas mullikaid külmlaudas pidama 1993. aastal ning Eestis esimene lüpsikarja külmlaut läks käiku 1995. aastal. “Snitti saime nagu nüüdki lüpsiplatsi rajamisel Soomest Kemi ligidal paiknevast Brusaby tehnikumist,” rääkis Arvo Veidenberg.