Ülevaade Pajumäe talust: seletused, numbrid, joonised.

---

TALU ISELOOMUSTUS JA ÜLDRESSURSID

• Hoonestus
• Tehnopark
• Tööjõud

TAIMEKASVATUS

• Maakasutus
• Mullastiku analüüs
• Agrotehnika
• Külvikord
• Põllukülvikord
• Karjamaa külvikord
• Taimekasvatuse toodangunäitajad

LOOMAKASVATUS

• Loomade arv ja piimakarja struktuur
• Piimakarja talvine korraldus
• Piimakarja suvine korraldus
• Loomakasvatuse toodangunäitajad

---

TALU ISELOOMUSTUS JA ÜLDRESSURSID

Pajumäe talu asub Viljandimaal Abja vallas Abja-Vanamõisa külas. Lähim suurem asula on 5 km kaugusel idapool asuv 1200 elanikuga Abja-Paluoja linn. Talust läänepoole 12 km kaugusele jääb Mõisaküla linn. Talu asukoha omapäraks on ka Läti piiri lähedus. Linnulennult on talu põhihoonetest Läti piirini 2 km, samas osa talumetsa ühtib riigipiiriga.

Kohalikud teed on kruuskattega. Lähima maanteeni, riikliku tähtsusega Valga-Uulu maanteeni on talu tootmishoonetest 3,5 km. Maantee sai külateega ühendamise piirkonnas 2006. aasta sügisel uue asfaltkatte ning maantee juurde ehitati ka Abja-Paluoja ja Abja-Vanamõisa teeotsa ühendav kergliiklusele mõeldud asfalteeritud tee. Ka Pajumäe talu maanteega ühendav kruusatee lõik sai 2005. aasta septembris uue katte seoses Vabariigi presidendi ametliku visiidiga tallu.

Talu põllud asuvad valdavalt kuni 2 km raadiuses talu tootmishoonetest. Üksikud põllud on teedpidi kaugusega kuni 10 km. Suvisel perioodil peavad lehmad karjamaale jõudmiseks läbima 20 m kuni 2 km.

Hoonestus

Talu kõige vanem hoone on 1935. aastal ehitatud elumaja, mis on lähiümbruses ainuke esimesest Eesti Vabariigist jäänud kasutatav hoone. Samuti on Esimese Vabariigi ajal ehitatud saunahoone (hetkel kasutusest väljas), ruumikas muldkelder, aidakompleks ning endine laut. Maja juurde on hiljem ehitatud kasvuhoone ja pumbamaja, lauta on laiendatud heinaküüni ja vasikate katusealusega (viimane on hetkel kasutusest väljas). Ehitatud on vedelkütusehoidla ja elektrialajaam.

Eesti esimene külmlaut valmis Pajumäe talus 1991. aastal, see jääb elumajast 400 m lõunapoole. Külmlauda ja maja vahele on hiljem ehitatud uus veiselaut. Veiselaut valmis 1997. a ja see rekonstrueeriti 2006. aastal. Veiselaut on kaksikhoone üks osa, koosnedes laudast ning lüpsikojast-tootmishoonest.

Masinate hooldamiseks on talul töökoda, milles on paranduskaevik, õhukompressor, elektri- ja gaasikeeviti, tõstevints, raua treipink ja muu vajalik tehnika. Desintegraatorveski ja teraviljaveski asuvad katusealuses, kus on ruumi veel jõusöödateraviljale ja muule vajalikule. Kõige uuemad objektid on Pajumäe talus eelpoolmainitud laudahoone laiendus, betoneeritud sõnnikuhoidla ning mahukas söödahoidla koos löövidega masinate hoidmiseks.

Tehnopark

Talu tehnopark koosneb nii nõukogudeagsetest masinatest-tööriistadest kui ka kaasaegsetest vahenditest, kusjuures osakaal on aasta-aastalt uuema tehnika kasuks. Aastatel 1989…1999 on talul soetatud kaks traktorit (T-40AM ja MTZ-82), külvik, ader, randaal, ruloonpress, muljur, kogur, haagis, kaaruti. Nii 2002. kui 2003. aastal osteti juurde külvik, 2004 lisandus sellele ruloonpress. Järgmisel, 2005. aastal osteti külvik, uus Belarus-traktor, kaks sõnnikulaotajat, niiduk, vaalutaja ja teraviljakombain (viimane kasutatud, Saksamaalt). Kõige uuemad põllutöömasinad on 2007. aastal soetatud tarktor John Deere ning 6-hõlmaline pöördader koos pakkeriga.

Tööjõud

Talus töötab igapäevaselt talu peremees, 2 söötjat, lüpsja, piimatehnoloog. Tööpäevadel on piimatöötlemishoones lisaks 1...3 piimatöötlejat. Hooajati, näiteks silomaterjali kogumise või viljakoristuse ajal on lisaks eelpool nimetatuele lisatöötajaid 3...6. Talu töötajate nimekirjas on ka turgudel talu müügipunktides talu jogurti ja kohupiima müügiga tegelevat neli töötajat. Tasustamata tööjõuna võib talus arvestada talu pereliikmeid, eelkõige peremeest. Töös edaspidi esinevad tootmise tasuvuse arvutused on tehtud tasustamata tööjõudu arvestamata. Peremehe nimele on registreeritud ka ettevõtlusvorm, millena talu tegutseb – eraisikust ettevõtja (FIE) Arvo Veidenberg. Aastal 2005 oli suurem osa Eesti mahepiimatootjatest ehk 30 66-st registreeritud FIEdena (Matveev, 2007).

TAIMEKASVATUS

Maakasutus

Enamiku oma praegustest maadest omandas talu Eesti vabariigi iseseisvumisel, sest toona oli vaba maad rohkem kui praegu: lähiümbruse talud olid nõukogude ajal kas tühjaks küüditatud või maha jäetud. Talu osales ka vabariigi algusaegadel toimunud ulatuslikus maaparandusprojektis, mille abil oli võimalik kultuuristada talu ümbruses muidu põllumajandusliku maana halvasti kasutatavaid turvastunud maid. Müügis olevaid maid on järjest vähemaks jäänud ja nii on Pajumäe talu maafond viimaste aastate lõikes suurenenenud eelkõige rendimaade arvelt. Kui 2005. aastal oli renditud maa osakaal kogu Pajumäe talu maafondist 28%, siis järgmisel aastal oli see juba 39% ning 2007. aastal 41%. Keskmisel Eesti üle 400 ha põllumajandusmaaga piimatootjal oli 2002...2006. a keskmisena rendimaade osakaal 68%.

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse puhul haarab suurema osa kasutada olevast pinnast mahesöötade tootmine ettevõtte enda tarbeks, kuna mahetoodetud sööda sisseostmine on võrreldes selle ise tootmisega kulukam. Talu kasutatavast pinnast on aasta aastalt suurenenud just omasöötade tootmiseks kuluv pind.

Kui 2004. aastal, millal Pajumäe talu alustas mahetootmisega, oli haritavat pinda 250,6 ha, siis aastaks 2007 oli see näitaja 362,3 ha. Üle 400 ha põllumajandusmaaga piimatootjate rühma keskmine kasutada oleva maa suurus oli Eestis 2002...2006. a keskmisena 885 ha.

Aastal 2007 moodustas Pajumäe talu põllumaast teravili 50% ning söödakultuurid (karjamaa, liblikõieliste-kõrreliste segu) 49%. Eesti keskmisel piimatootmisettevõttel moodustas 2002...2006. a. keskmisena teravili 18% ja söödakultuurid 79% põllumaast. Märgatava osa Pajumäe talu maafondist haarab enda alla metsaalune maa, mille pindala on viimastel aastatel stabiilselt 151 ha. Pajumäe talu kasutab metsa tulundusmetsana ehk majandusliku puhvrina, mida saab realiseerida majanduslikult raskematel aegadel rahaks.

Mullastiku analüüs

Väetistarve ja muldade reaktsioon

Pajumäe talu muldadest 95% on mineraalmullad ja 5% onturvasmullad. Mineraalmuldadest on Pajumäe talu mahepõllumajandusettevõtteleesitatud nõuete järgi määranud Sakus Põllumajandusuuringute Keskusesmahepõllumajanduses kasutuses olevatest muldadest mulla reaktsioon ehk pH (KCl)ning mulla fosfori ja kaaliumi tarve. Mulla reaktsioon ehk happesus näitab, kasmuld on happeline, neutraalne või leeliseline, arvuliselt märgitakse sedapH-väärtusega. Mida väiksem on pH arvuline väärtus, seda happelisem on muld.Enamikule kultuurtaimedele sobivad neutraalse (pHKCl 6,1...7,2) ja nõrgalthappelise (pHKCl 5,6...6,0) reaktsiooniga mullad.

Pajumäe talu muldade reaktsioon on määratud meetodiga ISO10390. Nii aastal 2003, kui määramisi tehti 296 ha pinnalt, kui ka aastal 2007,kui määramisi tehti 395 ha pinnalt, on enamik muldi olnud liialt happelise (pHKClalla 5,5) või nõrgalt happelise, väiksemas osas ka neutraalse reaktsiooniga.

Väetustarbe määramisel arvestatakse Mechlin III meetodilfosfori puhul mulla fosfori- ja huumusesisaldust, kaaliumi puhul mullakaaliumisisaldust ja lõimist. Nii on näiteks alla 2% huumusesisalduse puhul (Tjurinijärgi) mulla fosforitarve väga suur, kui fosforit on mullas alla 15 mg/kg ningväga väike, kui seda on üle 205 mg/kg. Üle 2% huumuse korral on vastavad numbrid10 ja 125 mg/kg. Kaaliumitarve on keskmise ja raske liivsavi puhul väga suur,kui kaaliumit on mullas alla 75 mg/kg ning väga väike, kui kaaliumit on mullasüle 360 mg/kg. Savi puhul on vastavad numbrid 130 ja 500 mg/kg (PMK, 2004).

Pajumäe talu muldade fosforitarve on nii 2003. kui 2007. aolnud enamasti väike või keskmine, 2007. a ka märgatavas osas väga väike. Aastal2003 oli pooltel põldudel kaaliumitarve keskmine ja pooltel suur; 2007. a oliaga enamikel ehk 59%-l põldudest tarve suur ning kolmandikul põldudest keskmine.

Huumus

Viljaka ehk tootmisvõimelise mulla oluline komponent ontumeda värvusega huumus, mulla spetsiifiline orgaaniline aine. Kuigi huumust onEestimaa põllumuldade huumushorisondis tavaliselt vaid 2...4 %, etendab tamuldade omaduste kujunemises suurt osa. Huumuse peamiseks allikaks on taimed,samuti mulda antud kompost ja sõnnik, mis kõik alluvad lagunemisele ja seejärelmuundamisele mulla makro- ja mikroorganismide vahendusel. Seega on hea mullasaamise ja säilitamise olulisim eeltingimus piisava koguse orgaaniliste- võihaljasväetiste kasutamine. Huumus kui üks osa mulla orgaanilisest ainest ontaim-muld süsteemis vajalike toiteelementide ja energia allikaks, aga ka olulineosaleja mulla mineraalosa kaasamisel aineringesse. Huumus suurendab mullasõmerust, soodustades vee-, õhu-, soojus- ja toitumistingimuste paranemistmullas.

Pajumäe talu muldade huumushorisondi tüsedus varieerub22...26 cm piirides, jäädes 66%-l pinnast siiski 23,5 ja 25 cm vahele.

Tjurini järgi 2003. a talu muldadest määratud 14-stproovist viie huumusesisaldus oli madal ehk alla 2% (reaalselt 1,6...2%),seitsme puhul keskmine ehk 2,1...3%, ühe puhul väga kõrge (10,9%) ning ühe puhultoorhuumuslik (14,2%).

Mulla lõimis ja koresus

Mulla lõimis näitab erineva suurusega mineraalosakestehulka ja vahekorda mullas. Savimuldades on ülekaalus füüsikalise savi osakesed(Ø<0,01 mm) ja liivmuldades jämedamad (Ø>0,05 mm) osakesed. Lõimise aluseljagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmineliivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele onsobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad,mis on lähedasemad liivmullale, peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid, mison lähedasemad savimullale. Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikulevajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks,samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne.

Pealmise lõimisekihi moodustab Pajumäe talu muldadelenamasti saviliiv (84%) või kerge liivsavi (10%), alumises kihis on tavaliseltkas kerge või raske liivsavi (vastavalt 51% ja 43%).
Kivid talletavad põllumullas mingil määral soojust, kuidsuuremad kivid võivad kahjustada põllutööriistu ja halvendada põllutöödeefektiivsust, näiteks äestamist. Pajumäe talu muldi iseloomustab väikesemahuline1...10 cm läbimõõduga raudkiviveerise esinemine põllumuldades. Täiestiveerisevaba on nii pealmine kui ka sügava lõimisekiht 13% kogu talupõllupinnast, kuid vähest veerisust veerisevaba alumise lõimisekihiga esineb53%-l põllupinnast. Mulla liik ja sellest tulenevad nõudmised tootmisele

Mulla tüüp sõltub peamiselt lähtekivimist ehk materjalist,millest muld on tekkinud ja kus on toimunud murenemine, samuti veeoludest,taimkattest ning lähtematerjali mineraalosa ja orgaanilise aine vastasmõjudest.Mullatüübid moodustavad erinevate veerežiimide juures erinevad mulla liigid.
Pajumäe talu põldudel enimlevinud, kahkjate muldadehuumuskate on tüüpiseloomustuse järgi valdavalt alla kesk¬mise või vähesehuumusesisaldusega, keskmiselt huumust 1,9...2,4%. Seoses kahkjate muldadekultuurista¬misega on nende huumuskate homogeniseeritud, süvendatud, valdavasosas lub¬jatud ning sageli ka kuivendatud. Kui looduslikel aladel on huumuskatemõõdukalt või tugevasti happeline, siis põldudel, tänu regulaar¬selelupjamisele, nõrgalt happeline ehk reguleeritud sobivaks põllukultuuridele.

Agrotehnika

Mahetootmises, kus ei kasutata keemilisitaimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi, kasvavad teraviljasordid oluliselterinevates tingimustes kui tavatootmises. See tähendab erinevat külvikorda,maheviljeluseks sobivaid sorte, väetamist ja taimekaitset. Katsed on näidanud,et sobivad kultuurid võivad viljaka mulla ja hea agrotehnika korral anda kamahetingimustes head saaki. Kaerasortide terasaagid olid suviteraviljademahekatses Jõgeva Sordiaretuse instituudis mahetingimustes isegi mõnevõrrasuuremad kui tavatingimustes.

Külvikord

Külvikord on mahepõllumajanduse tugisammas, millegatagatakse kultuuride saagikus ning mullaviljakuse säilimine ja paranemine.Mahetootmises rakendatakse külvikorda, kus haritav maa on jagatudkülvikorraväljadeks, kultuuridel või kultuurirühmadel on kindel järjestus ningneid kasvatatakse ajaliselt ja paigutuslikult püsivas rotatsioonis. Kultuuridevalikul külvikorda ja nende järjestuse määramisel tuleb arvestada: 1) mullaviljakuse säilitamise ja parandamise vajadust; 2) umbrohu-, haiguste- jakahjuritõrje vajadust; 3) kultuuride agrobioloogilisi nõudeid.

Mulla viljakuse sälilitamisele ja parandamisele panevadaluse loomsete väetiste kasutamine ja mulla omadusi parandavate taimedekaasamine külvikorda. Sel otstarbel on peale loomse väetise külvikorras keskselkohal liblikõielised heintaimed. Umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje seisukohaston suur mõju kultuuride järjestusel külvikorras, samuti on parim profülaktikakahjurite ja haiguste vastu paljuliigiline külvikord. Kultuurideagrobioloogilistest nõuetest lähtuvalt tuleb teada ja arvestada seda, millisedkultuurid üksteise järele sobivad ja millised mitte. Iga kultuur eritab mulda kateatavaid aineid, mis võviad järgneva kultuuri kasvu kas soodustada võipärssida. Viljavahelduse peamine eesmärk on ära hoida saagikuse langus, kuid seevõimaldab ka külvikorras orgaanilist väetist efektiivsemalt kasutada.

Külvikord tuleks kavandada nii, et osa väljadest olekstalvel taimestikuga kaetud, mis on oluline toitainete kao vähendamiseseisukohalt. Taliteravilja ja mitmeaastaste heintaimede kõrval on üks võimaluskasvatada vahekultuure. Samas tuleb arvestada, et botaaniliselt sarnaseid liikeei tohi haiguste ja kahjurite leviku tõttu kasvatada liiga sageli. Samuti võibprobleemiks osutada see, et kevadel sisseküntud vahekultuur seob lagunedeslämmastikku ja see ei ole põhikultuurile selle algarengus kättesaadav.

Külvikordi on Pajumäe talus aastati uuendatud japarandatud. Hetkel kasutab talu kahte põllukülvikorda ning ühtekarjamaakülvikorda.

Pajumäe talu külvikorrarotatsioonid

Esimene põllukülvikord		Karjamaa külvikord		Teine põllukülvikord
I	Liblik.+kõrr. segu I	I	Liblik.+kõrr. segu I	I	Suvinisu allakülviga
II	Liblik.+kõrr. segu II	II	Liblik.+kõrr. segu II	II	Kaer allakülviga
III	Liblik.+kõrr. segu III	III	Liblik.+kõrr. segu III	III	Libl. +kõrr. segu
IV	Kaer allakülviga	IV	Libl.+kõrr.s IV (+sõnnik)
V	Nisu allakülviga	V	Nisu / kaer
VI	Libl.+kõrr IV (+sõnnik)
VII	Talinisu / rukis allak.

 

Põllukülvikord

Omasöötade tootmiseks kasutatakse talus põllukülvikordasid(tabel 1). Esimese põllukülvikorra puhul kasvatatakse kolm aastat liblikõielisteja kõrreliste segu, millesse tavaliselt kuulub punane ristik, raihein ja harilikaruhein. Igal aastal tehakse põllult kaks kuni kolm niidet. Kahel esimeselaastal lähevad niited haljasmassina rohusilo valmistamiseks talvesöödaks ningkolmandal aastal, kui niite komponentide koostiseline kvaliteet on langenud,tehakse niidetest heina. Esimese põllukülvikorra kolmele esimesele külviväljalejärgneb kaer, millele tehakse ristiku allakülv. Ristiku allakülv varustab muldalämmastikuga ning hoiab peale kaera koristamist põldu maksimaalselt kauataimestikuga kaetuna, mis on oluline toitainete säilitamise seisukohalt. Ristikuallakülv küntakse sisse hilissügisel ning sellele järgneb järgmisel aastal nisu.Sarnaselt eelmise aasta kaerale on ka nisul ristiku allakülv, kuid seda ei küntamulda, vaid jäetakse järgmiseks aastaks kasvama, et saada sealt vähemalt üksniide siloks. Sügisel küntakse see allakülv koos põllule toodud sõnnikuga sissening külvatakse kas talinisu või rukis allakülviga. Teine põllukülvikord on kaugemate põldude külvikord ningsellega kasvatatakse eelkõige söödateravilja. Esimesel külvikorraväljalkasvatatakse suvinisu, järgmisel kaera. Nagu ka eelmise kahe külvikorra puhul,on ka need teraviljad liblikõieliste allakülviga, kusjuures suvinisu järgseltküntakse liblikõielised sügisel mulda ning kaera järel jäetakse kolmanda väljajaoks kasvama. Kolmandal väljal küntakse nad sisse ning rotatsioon algab uuesti.

Karjamaa külvikord

Karjamaade puhul kasutatakse Pajumäe taluskarjamaakülvikorda (tabel 1) kus peamiseks külvikorraväljaks on liblikõielisteja kõrreliste segu. Selle koostises on tavaliselt kahte liiki valget ristikut,harilik aruhein ning karjamaa raihein. Esimese aasta liblikõieliste jakõrreliste segu esimene niide läheb siloks ning suve teises pooles algabkarjatamine. Seetõttu ei kasutata selles segus punast ristikut, kuna punaneristik, eriti esimesel kasvuaastal, tekitab lehmadel puhitusi, mis võivadhalvemal juhul lõppeda ka lehma surmaga. Liblikõieliste ja kõrreliste segukasvatatakse karjamaa külvikorras neli aastat ning seejärel küntakse see koospõllule toodud sõnnikuga sisse. Kuna lehmad on nelja karjatamisaasta jooksul kaeelnevalt põldu elutegevusega väetanud ning liblikõielised samuti muldalämmastikuga rikastanud, on hea kasvatada selle järele nõudlikumat teravilja,milleks Pajumäe talus on valitud nisu, kehvematel põldudel ka kaer. Sellelejärgneb uuesti rotatsiooni esimene väli.

Taimekasvatuse toodangunäitajad

Kõige suurema loomade söödast annavad talus haljassöödad.Pajumäe talu haljasmassi saagikused on aastati ning niiteti varieerunud. Kõigerohkem saab haljasmassi niiskel, soojal suvel, rohumaa rajamisele järgneva aastaesimesel niitel. Kõik saaginäitajad on saadud Pajumäe talus visuaalse hindamisetulemusena, seega pole mõõtmised olnud kuigi täpsed. Siiski võib öelda, etrohumaa saagid varieerunud piirides 8...17 t/ha, jäädes üldiselt 15 t/halähedale. Aastane rohusöötade toodang on aastati jäänud 4 miljoni tonnitasemele.

Söödaks kasvatatavate teraviljade saagikusega võib Pajumäetalus mahetingimusi arvestades rahule jääda. Kaera saagikus on olnud Pajumäetalus ebastabiilne, varieerudes vahemikus 3,5...4,5 t/ha, vahel ka 2,2 t/ha.Võrreldes Eesti keskmisega, mis oli 2006. a 1,95 t/ha, võib hinnata talu kaerasaagikust heaks. Seoses sellega, et 2007. a ei jõudnud kogu külviks ettenähtudkülvi- ja allakülvimaterjal põllule, oli ka selle aasta kaerasaak kasin,hinnanguliselt 1,7 t/ha. Talinisu saak oli 2006. a 3,2 t/ha, vastava aasta Eestikeskmine oli 2,63 t/ha. Viimastel aastatel on aasta teraviljatoodang ulatunud200...300 tonni.

Pajumäe talu teravilja ja rohusöötade aastatoodang (tonni) 2005...2007.a ning 2008.a prognoos.

Sööt	2005	2006	2007	(2008)
Teravili (t)	199	302	252	350
Rohusöödad (t)	3904	4525	4700	4000

 
 
Talu piimakari omandab suvisest söödast peamise osa karjamaade rotatsioonilise karjatamise korras. Karjamaade kasutaminesõltub sellest, kui vana on karjamaa ning kui kuiv on suvi. Karjakoplid ontehtud sellise suurusega, et veised saaksid süüa ühest koplist kaks päeva,misjärel lastakse nad järgmistesse koplitesse. Kaks korda suve jooksul tehakseka koplitele üleniited, et veistele mittemaitsenud puitunud, vananenud taimestikei takistaks noorema taimestiku pealekasvu. Kui niidetud materjali on vähe,jäetakse see põllule, aga kui rohkem, siis lastakse kuivada ning ruloonitakseheinaks.

Pajumäe talu põldudelt 2007.a suvel võetud proovidest võibjäreldada, et talu karjamaad on heas korras ja karjatamine hästi organiseeritud.Suve esimesel poolel oli karjamaarohu metaboliseeruva ehk ainevahetuslikuproteiini ja energia sisaldus üldiselt madalam ning toorkiu sisaldus suurem kuihiljem kogutud rohu proovides. Seda võib pidada normaalseks, sest suve hakulkasvavad kõrrelised tavaliselt kiiremini kui liblikõielised ja moodustavad kogurohumassist suurema osa. Kogemused on näidanud, et II ja eriti III niite ajal onpõldheina ädalas domineerivaks liigiks aga ristik ja seetõttu suureneb proteiinining koos sellega ka energia sisaldus rohumassis.

LOOMAKASVATUS

Loomade arv ja piimakarja struktuur

Pajumäe talu kasvatab piimakarja ning hobi korras kahobuseid. Järelkasvuks ning müügiks kasvatatakse veistele tõupuhast järelkasvu.Pullvasikad müüakse paarikuuselt maha ning üldjuhul saadetakse needelusloomadena Itaaliasse. Nii veiste, vasikate kui lehmikute arv on stabiilseltkasvamas. Kui 2006.a oli lüpsilehmi 79, siis 2007.a oli neid 85. Kõikidestveistest moodustasid 2005. a Eesti keskmisena lüpsilehmad 44%. Pajumäe talul olisiis lüpsilehmi kogu karjast rohkem ehk 63%. Seda seetõttu, et talu ei kasvatapullvasikaid ja pulle.
Lehmade arv talus peegeldab ka talu majanduslikku suurust.Pajumäe talu piimakarja suurust saab hinnata aastalehmade arvuga. Aastalehm onarvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamiselpäevade arvuga aastas. söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil lehm olikarjas, välja arvatud tema karjast väljaviimise päeva.

Pajumäe talu aastalehmade arv on jõudsalt kasvanud aastast1994, kui aastalehmi oli 21. Näitaja stabiliseerus 2003. aastal ning kõigesuurem aastalehmade arv, 81, on talus olnud aastatel 2004 ja 2005. Edasistkerget langust võib seletada karjamaa pinna ja veiste arvu optimaalseima suhtesaavutamisega.

Enamiku ehk 90% talu lehmadest moodustavad eesti holsteinitõugu (EHF) lehmad. Holsteini tõug on ka Eesti keskmisena kõige levinumveisetõug, kuna on tuntud oma heade piimajõudlusnäitajate poolest, vajades samaskvaliteetsemat söötmist kui näiteks eesti punast tõugu lehmad. Eesti punasttõugu veiseid (EPK) on karjas 5% ning eesti maakarja veiseid (EK) samuti 5%.Veiste koguarvust enamuse moodustavad esimese laktatsiooni lehmad (17%), veidivähem on 2. ja 3. laktatsiooni lehmi (kumbagi 13%). Lehmi üle 3. laktatsiooni on16%, sama suur osa on kuni 6 kuuseid vasikaid.

Piimakarja talvine korraldus

Veiselauda kasutamine

Loomad on vabapidamisel sügavallapanuga külmlaudas. Laudason sügavallapanu ala neljale grupile lehmadele, kaks söömisala lehmadele,sügavallapanuala noorlehmadele ja kaks söödakäiku.

Laudas peetakse veiseid järgmistes rühmades:

1) neli rühma lehmi (kolm rühma lüpsavad ja üks rühmkinnislehmi)

2) kolm rühma vasikaid (0...2; 3...4 ja 5...6 kuud)

3) üks rühm mullikaid 7...9 kuud

4) poegimist ootavad lehmad rühmsulus

5) lüpsikoja sissepääsu juures on poegimissulud.

Lehmi peetakse kahel alal: sügavallapanugalamamis-puhkealal ja söötmisalal. Vasikatel, mullikatel ja poegimisootellehmadel on ainult sügavallapanuga ala ja selle ääres on kohe söödalava.Sügavallapanuala täitumisel söödalava kõrguseni puhastatakse sulg sõnnikust.Igast sulust on loomadel võimalik käia väljas koplis jalutamas. Lehmad saavadliikuda lamamis-puhkelalal ja söömisalal. Lauda lehmade ala on jagatud pikihoonet keskmises löövis oleva raudbetoonist vahepiirdega kaheks, mis poolitabsügavallapanuala. Lehmade söömisalad asuvad kummalgi pool sügavallapanustväljapoole.

Lehmad jagatakse laudas nelja rühma vastavalt nendetoodangule: esimeses on lehmad kõrgetoodangperioodil pärast poegimist ja pealeseda; teises lehmad põhilüpsmisperioodil ja lüpsiperioodi lõpul; kolmandasmastiidiprobleemidega lehmad; neljas rühm kinnislehmadele. Lehmade sulgudesuurused on reguleeritavad teisaldatava piirdega.

Lüpsmine ja söötmine

Lehmade lüpsmine toimub Pajumäe talu meierei-lüpsikojas 2 x4 autotandem-lüpsiplatsil, mille ees on ooteala. Lehmi lüpstakse kaks kordapäevas. Mastiidiprobleemiga lehmad lüpstakse peale teisi rühmi.

Lehmi söödetakse talveperioodil mehhaniseeritulttraktoriga. Traktor jagab laudas teenindusrajal liikudes sööda vajalikeksosadeks, mis loomadele käsitsi söödalavale tõstetakse. Kahte kuni 20-loomalistvasikate gruppi joodetakse vadaku-piimapulbri seguga automaatjootja abil ja heinantakse ette käsitsi. Suuremaid vasikaid ja nooremaid mullikaid söödetaksemehhaniseeritult ja joodetakse automaatjooturitest. Lisajoomine toimubämbritest. Poegimissulus on lõpptiined lehmad poegimisootel ja neid söödetaksekäsitsi vastavalt vajadusele ja põhisööt mehhaniseeritult. Lehmi ja vasikaidjoodetakse külmakindlast soojendamisvõimalusega jooturitest.

Talvisel perioodil on lehmade põhisöödaks silo, millejuurde antakse söödaratsiooni järgi jõusööta ning vabalt on lehmadele kättesaadav hein. Aastal 2007 võetud siloproovid näitasid, et silos oli toorproteiini13,2%, metaboliseeruvat ehk seeduvat energiat 9,0 MJ/kg ja toorkiudu üle 30%.Toorproteiini ja seeduva energia järgi võib Pajumäe talu silo hinnatarahuldavaks ning toorkiu kõrge protsent (heas silos on toorkiudu alla 26%)näitab, et silo oli tehtud vananevast rohust.

Jõusöötadest kasutatakse Pajumäe talus peamiselt kaera-,nisu- ja rüpsijahu. Jõusööta söödetakse laudas, peale hommikust ja õhtust lüpsi.Karjatamisperioodil lisaks söödetav segajõusööt koosnes hinnanguliselt 40%kaerajahust, 30% jahvatatud rüpsiseemnest, 20% nisujahust, 5% mineraalsöödast ja5% soolast. Jõusööta antakse keskmiselt 3,5 kg lehma kohta päevas. Kuna jõusöötsegatakse kokku käsitsi, siis jõusööda keemiline koostis varieerub suurelmääral. Karjatamisperioodil ei ole lehmad jagatud erinevatessesöötmisgruppidesse ja seetõttu ei ole võimalik normeerida jõusöödakoguseidvastavalt piimatoodangule. Söödaanalüüsidest selgus, et esimeseks limiteerivaksfaktoriks söötades suurema toodangu saamiseks on lehmade metaboliseeruvaproteiinitarbe katmine.

Sõnnikumajandus

Lehmade söömisalalt eemaldatakse sõnnik lauplaadurigasõnnikuhoidlasse 1 kuni 2 korda nädalas. Sügavallapanu alt veetakse sõnnik väljapõllule üks kuni kaks korda aastas. Poegimissulust, vasikate ja mullikatesulgudest eemaldatakse sõnnik vastavalt vajadusele sõnnikuhoidlasse. Pärastsõnniku eemaldamist tuuakse allapanu sulgudesse. Edaspidi lisatakse allapanuloomadele vastavalt vajadusele. Allapanuks on põhk.

Piimakarja suvine korraldus

Suvisel perioodil söödetakse lehmi ööpäevaringseltkarjamaal, lisaks antakse juurde jõusööti. Öised koplid asuvad üldiselt laudaläheduses ning päevased kaugemal. Nii öö- kui päevakoplis on lehmade jootmiseksteisaldatav automaatjootur, mida täidetakse vastavalt vajadusele. Kaks kordapäevas suunatakse lehmad karjamaalt lauta, kus neid kõigepealt lüpstakse jaseejärel antakse jõusööta. Jõusööda kõrvalt on lehmadele vabalt kätte saadav kahein.

Suvise söötmisperioodi alguses ja lõpus on söötmiseüleminekuperiood, kus lehmad on päeval karjamaal ning öösel saavad laudas silo.See vähendab probleeme veiste ainevahetuses söötmisperioodide vahetumisel.

Loomakasvatuse toodangunäitajad

Piimakarja põhitoodang on piim ningpõhitoodangunäitaja on piimatoodang. Karja aastane piimatoodang on kõigi karjalehmade aastase piimatoodangu summa. Jagades selle summa aastalehmade arvugasaadakse karja keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Pajumäe talu aastanepiimatoodang on olnud kõige kõrgem aastal 2005, mis oli ka üks nendestaastatest, kui talul oli kõige rohkem lehmi.

Talu keskmine piimatoodang lehma kohta aastas on kõikidelaastatel olnud kõrgem kui Eesti keskmine. Kui Eesti keskmine on pidevalttõusnud, siis talu keskmine on aastate lõikes jäänud sarnaseks ning nii onviimastel aastatel talu ja Eesti keskmise piimatoodangu erinevus vähenenud.Samas ei ole 2004. a mahetootmisele üleminek toodangut oluliselt mõjutanud.

Peamise tulu annab Pajumäe talule omavalmistatud toodangutöötlussaadused ehk talu piimast valmistatud kohupiim, kohupiimakreemid jajogurt. Toodangu maht on aastatega stabiilselt kasvanud. Vähesel määral on talumüünud veiseliha.



- Viljar Veidenberg, 2007